Eesti Matkaliit

Matkatreeneri kutse

Muudatused treenerikutsete omistamisel alates 1. jaanuarist 2014

23. aprillil 2008.a. võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu vastu soovituse Euroopa ühtse elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (European Qualifications Framework – EQF) rakendamiseks. EQF on loodud EU maade kvalifikatsioonide parema mõistetavuse ja võrreldavuse saavutamiseks. EQF on 8-tasemeline võrdlusraamistik, millega kõik riigid oma kvalifikatsioonid ära suhestavad ja mis muudab teiste riikide kvalifikatsioonid paremini mõistetavaks ka väljapool seda riiki.

22. mail 2008.a. Eestis vastu võetud kutseseadus kinnitab Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku (EKR), mis jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused on identsed EQF-i tasemekirjeldustega, mis tähendab, et kirjeldades EKR süsteemis kaheksal tasandil mingit kutset, teeme seda kohe EQF raamistikus ja arusaadavalt teistele Euroopa Liidu riikidele.

Kutseseadusega määrati senikehtivate kutsestandardite kasutamisajaks kuni 1. jaanuar 2014.a., mis tähendab, et 2003.a. kinnitatud ja hiljem korduvalt täiendatud treeneri kutsestandard tuleb uuendada kehtiva EKR alusel. Muudatuste eesmärk on tööjõu vaba liikumine, kutsete võrreldavus ja ülekantavus, suund väljundipõhise õppele: pädevus = teadmised + oskused + hoiakud

Muudatused kahes etapis:

I ehk vormiline muudatus: kehtiva treeneri kutsestandardi põhjal antud/antavad kutsekvalifikatsioonid viie taseme skaalas suhestati EKR-ga (ja EQF-ga) järgmiselt:

II ehk sisuline muudatus: uutele nõuetele vastavate kutsestandardite väljatöötamine EKR/EQF tasemetel 3.-8.

Kutsestandardites (EKR 3, EKR 4, EKR 5, EKR 6, EKR 7, EKR 8) sätestatud nõuded on kompetentsi- ja tulemipõhised. Kutsestandardi alusel hinnatakse kompetentsi olemasolu (väljundit), lisaks hinnatakse kompetentside hankimist (sisendit) säilitades kontrolli teadmiste hankimise mahu ja kvaliteedi üle. Vähendamaks segadust tasemete numbrite kasutamisel on kutsestandardite koostamisel sisse viidud järgmised treenerikutse nimetused:

Treenerite kompetentside tasemed

Abitreener – töötab otsese juhtimise all struktureeritud kontekstis.

Nooremtreener – töötab enamasti iseseisvalt. Võtab vastutuse ülesande lõpuleviimisel; kohandab oma tegutsemist (käitumist) vastavalt olukorrale, et lahendada probleeme.

Treener – juhib iseenda tegevust juhendite ja etteaimatava tegutsemise kontekstis, mis võivad muutuda; juhib teiste rutiinset tööd, võttes osalise vastutuse tegevuse hindamisel ja parendamisel. Juhib ja kontrollib tegevusi keskkonnas, kus esineb ootamatuid muudatusi; analüüsib ja hindab ise enda ja teiste tegevusi.

Vanemtreener – juhib kompleksseid tehnilisi või professionaalseid tegevusi või projekte, võttes otsustuse vastutuse muutuvates olukordades; võtab vastutuse teiste indiviidide või gruppide professionaalse arengu juhtimisel.

Meistertreener – juhib ja kujundab tööd muutuvate tingimuste keskkonnas, mis on komplekssed, etteaimamatud ja nõuavad uusi strateegilisi lähenemisi; võtab vastutuse panustades professionaalsesse teadmusesse ja praktikatesse ja/või kujundab meeskondade/organisatsioonide strateegilist suutlikkust.

Eliittreener – väljendab märkimisväärset autoriteeti, innovatsiooni, autonoomsust, akadeemilist (scholarly) ja professionaalset terviklikkust ning jätkuvat pühendumist uute ideede või protsesside arendamiseks töö ja teadmiste edumeelses eesrinnas.

Uued alusdokumendid

Kutsestandardi lisa: treenerite eetikakoodeks

Kutse andmise kord

Kõik info treenerikutse kohta EOK lehel.

Tegutsemine Spordiregistris

Täiendavat infot vt EOK kodulehel https://www.eok.ee/treenerid/treenerikutse